Kevadisel Tartu rattarallil saadud kogemus lainestartidest oli nii kasulik ja hea, et samalaadne stardikorraldus tuleb ka sügisesel Tartu rattamaratonil 18. septembril. Uus stardikorraldus annab osalejatele võimaluse valida ise stardigrupp vastavalt eeldatavale raja läbimise ajale.
„Rattarallil olnud lainestardid andsid sellise kogemuse, et kui vaadata meditsiinistatistikat, siis oli vaid üks tõsisema traumaga kukkumine – rangluumurd – ja seegi eliidi stardis,“ räägib peakorraldaja Indrek Kelk. „Mõned kukkumised olid veel, aga need olid sellised, kus ratturid said kriimustada ja sõitsid edasi. Kui halvematel aegadel on meil olnud meditsiiniteenistuse poole pöördumisi 70 ringis (seal on siis sees nii luumurrud kui ka plaasterdamised) ja parematel aastatel on see arv jäänud 40 lähedale, siis selle aasta rattarallil oli neid mõni üle kümne. Osalejate arv oli küll väiksem kui aastal 2019, mil oli eelmine suur rattaralli, kuid sellegipoolest oli rajal üle kahe tuhande ratturi. Nii et väga hea tulemus ning just lainestardid oli üheks põhjuseks. Mitte ainult, aga üheks küll.“
Teisena nimetab Kelk ratturite tagasisidet, mis pärast rattarallit oli lainestartide kohta väga positiivne ja toetav. „Enne rattarallit oli ikka nurisejaid, aga pärast sõitu anti väga positiivne hinnang. Turvaline, rahulik, ei olnud rabelemist, ratturite pundid oli mõistliku suurusega, nauditav sõit … kui tuletada meelde öeldut,“ selgitab peakorraldaja.
Sellist stardikorraldust kasutatakse nüüd ka Tartu rattamaratonil.
Kõige pikemal distantsil (89 kilomeetrit) on viieminutiliste vahedega neli starti. Kõige eest stardib eliitgrupp, see on ainus, kuhu ei saa ise kohta valida – sinna pääsevad eliidi ja U23 jalgratturi litsentsiga ratturid või eelmisel aastal saja parima mehe või 20 parima naise seas lõpetanud ratturid. Ülejäänud osalejad saavad valida stardigrupi vastavalt eeldatavale lõpuajale.
Poolpikal (40 kilomeetrit) rajal on viieminutiliste intervallidega kolm starti ja 21-kilomeetrisel distantsil kaks starti, samuti viieminutilise intervalliga. Stardigrupi valimine käib eeldatava lõpuaja järgi. Kõikide osalejate aega hakatakse võtma vastava laine stardipaugust, netoaega ei võeta.
Indrek Kelk räägib veel, et sellist muutust toetab ka see, et Eestis on natuke tuntav rattaharrastuse maailmapildi muutus.
„Andsin hiljuti intervjuu Belgia rattaajakirjale ja nemad küsisid, missugune on Eestis suhe profirattaspordi ja tavaharrastuse vahel, kas need on väga erinevad või pigem samastuvad,“ räägib Kelk. „Minu praegune sisetunne ja arusaamine on, et veel ehk kuni 2017. aastani me pigem imiteerisime ratta profimaailma, paljudele harrastajatele olid olulised võistluslikkus, koht protokollis, naabrimehele ära panemine … Kõik selline, mis iseloomustab edule suunatud rattasõitu. Nüüd, eriti peale koroonaaega, on aga tuntav suunamuutus. Selline võistlusele orienteeritus ei kütkesta enam paljusid. Nüüd on olulisem mõnus veeremine, vähem võitluslikku pinget ning sellega kaasnevat närvipinget ja hirmu kukkumise ees. Natuke less stress rattasõidust – selline maailmapildi muutus on täiesti tunnetatav. Lainestardid on tegelikult selle muutuse üks osa ja tundub, et praegu oli selleks just õige aeg.“
Järjekorras 25. Tartu rattamaraton algab 17. septembril lastesõitudega Tartu Tähtvere spordipargis. Põhipäeval, 18. septembril stardivad 89 ja 40 kilomeetri sõitjad Tehvandi staadionilt ning 21-kilomeetrise distantsi läbijad Palu teeninduspunktist. Kõik osalejad finišeerivad Elvas. Nagu viimastel aastatel tavaks, saab ka sel aastal rattamaratonist osa võtta virtuaalselt 9.‒25. septembrini. Valikus ikka 89, 40 ja 21 kilomeetrit. (Vahur Kalmre / MOJ)
See lugu ilmus ajakirjas Ma Olen Jalgrattur nr 34 (september 2022).
Fotol Tartu rattamaratoni start aasta tagasi. Foto: Ardo Säks / Sportfoto
