Maastikurattur Janika Lõivu (32) jaoks on kõik uus. Nii saab öelda, ja ta ise ei vaidle ka vastu. Uut hooaega alustab ta profitiimis KMC-Orbea ning see tähendabki kõike uut. Mitte ainult kirevamat võistlusvormi, vaid tõesti kõike.
Tekst: Vahur Kalmre
Fotod: Keno Derleyn / Team KMC-Orbea
„Vanamoodi on see, et hooaja ettevalmistuse esimese osa tegin täiesti omaette, oma Hispaania kodus Mojacaris ja sealt veel lõuna poole,“ räägib Lõiv veebruari keskel. „Esimene võistlus Mediterranean Epic [Lõiv sai kokkuvõttes 5. koha] näitas, et põhi on laotud korralik, nüüd on vaja hakata rohkem tegema kiirustreeninguid, et jõuaks kiirematega suvel koos püsida. Hetkel veel seda kiirust pole. Aga hooaeg on ka nii alguses, veebruar on meie jaoks ikkagi veel talv. Kui tahaks juunis-juulis vormis olla, siis oleks väga vale juba praegu tippvormis olla. Mediterraneani sõit oli ülihea treening ja siit on väga hea edasi liikuda.“
Just veebruari keskel algas KMC-Orbea tiimi esimene laager ning see on Lõivu sõnul täis ka muid tegemisi kui ainult treeninguid. Tuleb vist isegi öelda, et muid tegemisi on rohkem.
„Nüüd tuleb, jah, päris palju tiimiga koos treenimist ja võistlustel käimist, aga ka sponoritega kohtumisi ja muudki tegevust,“ tutvustab Lõiv oma uut elu. „Seda mul varem pole olnud. Olen oma sponsorite asjad Eestis ära ajanud ning siis Hispaanias treeninud ja võistelnud, aga nüüd on vaja sõita näiteks Itaaliasse sõidukingade pildistamisele või mõnda teise kohta intervjuusid andma. See on mulle suur muutus, peab hakkama oma päevaplaani hästi planeerima. Et jõuaks treeningud ära teha, et sponsorid oleksid rahul ja et kõik tiimis hästi sujuks.“
Teine suur muutus, mis Lõivu profitiimis ees ootas, oli uus ratas. Nüüd siis Orbea. „Ratta juures on kõik muutunud, pole vist jäänud ühtegi juppi, millega ma seni olen sõitnud,“ võtab Lõiv kokku.
„Kõik see võtab aega, et harjuda,“ jätkab ta. „Mediterranean Epic oligi hea tagasiside koht, et mida ratta juures muutma peaks. Kuigi sõitsin veel eelmise aasta mudeliga, nüüd kohe saan endale ka 2022. aasta ratta. Positsioon rattal on teistmoodi, pidurid on teised … Näiteks varem sõitsin SRAMi piduritega, nüüd on Shimano omad, need aga töötavad teistmoodi. Kui oled kolm aastat harjunud sõitma ühtedega, siis võtab aega, et ennast harjutada uute süsteemidega. Sellised väikesed asjad, mis esmapilgul ehk välja ei paistagi. Justkui pidur on pidur ja käiguvahetaja on käiguvahetaja, aga lõpuks hakkavad väikesed asjad mängima ja nendega on vaja harjuda. Kuna aga hooaeg alles algab, siis aega on.“
Nii et kordame: Janika Lõivule on (peaaegu) kõik uus. Elukorraldus, kogu tehnika, „peab inimestega suhtlema, peab käima erinevatel üritustel“, nagu ta ütleb. Ja lisab kohe: „Aga ma arvan, et olen hea kohaneja ja kõik see ajaga tuleb. Ma loodan.“
Kohaneda tuleb paljuga, sest kui siiani on Lõiv tegutsenud oma tiimi ja oma treeneritega – olnud rohkem nagu omaette kõndija –, siis nüüd on ta sees palju suuremas masinavärgis. Kuigi KMC-Orbea profitiim ei ole suur – kuus ratturit, neli meest ja kaks naist –, siis näiteks tiimi staff’i on rohkem kui sõitjaid. Janika Lõivu (maailma ranking’us 11.) kõrval on tiimis veel taanlased Sebastian Fini Carstensen (20.) ja Malene Degn (31.), belglane Pierre de Froidmont (52.), prantslane Luca Martin (250.) ja norralane Erik Haegstad. Tiim ise on maailma ranking’us eelmise aasta lõpu seisuga 6. kohal.
„Kui ausalt öelda, siis ma veel kohanenud ei ole,“ tunnistab Lõiv. „Oleme seni abikaasa Urmasega kõike ise ajanud, meil on olnud oma kindel süsteem. Peame nüüd oma süsteemist natuke lahti laskma ning selle vooluga kaasa minema. Eks näis, kuidas see kõik tulemustele mõjub, aga sellise range süsteemiga, milles siiani oleme elanud ja olnud, päris kindlasti me edasi minna ei saa.“
Samas on mõndagi Janika Lõivule ka harjumuspärast. Ta räägib, et tiimiga lepingut sõlmima minnes oli üks tema nõudeid, et temaga jätkab tiimi juures abikaasa Urmas. „Ta küll ei sekku otseselt tiimi töösse, kuid ta on alati minuga kaasas.“
Teine tahtmine oli Lõivul, et ta jätkab koostööd oma treenerite Karmen Reinpõllu ja Raimo Ülaverega. „Treenerites ei olnud üldse küsimust, tiim ei sekku sportlaste plaanidesse, kui tahad, saad nõu küsida, kuid nad ei suru midagi peale. Loodan, et tiimisiseselt saan ma kasutada tehnikatreenerit, kes õpetab rohkem osavust, et endaga rajal paremini hakkama saada. Seda pole mul varem olnud, sellega võiks nüüd alustada. Loodan, et selline koostöö sujub. Natuke teine lugu oli abikaasaga, teistel sõitjatel oma inimesi kaasas pole. Arvan, et Urmasest on ka tiimile abi, ta võib aidata mehaanikutel lihtsamaid töid teha või kasvõi süüa teha, siiani on ta kõike seda teinud. Oleme ühe korra juba tiimiga kohtunud ning kõik võtsid Urmase väga sõbralikult vastu.“
Oma eesmärkide kohta sel hooajal ütleb Janika Lõiv, et ta on mitu aastat kõige rohkem jahtinud esikümne ja poodiumikohti. „See on selle aasta teema,“ ütleb ta. „Eelmisel aastal tulid paljud noored üle eliidi hulka, see tegi kümne hulka pääsemise keerulisemaks. Sel aastal neid nii palju ehk üle ei tule, maailmakarikaetappidel võiks neid kohti – tippkümme või siis poodium, kuhu meie alal saab viis sõitjat – ära tulla.“
Konkreetsete võidusõitudena nimetabki Lõiv maailmakarikaetappe ning maailmameistrivõistlusi, mis sel aastal on augusti lõpus Prantsusmaal. „Olen igal aastal just maailmameistrivõistlustelt paremat kohta oodanud [eelmisel aastal oli Lõiv 16.], see Prantsusmaa rada meeldib mulle väga, ehk seekord ma ei ebaõnnestu. Ka tiimile – oleme ju Prantsusmaa tiim – on need suur eesmärk.“
Nagu öeldud, algas hooaeg Janika Lõivule maastikumaratoniga Mediterranean Epic, kus ta oli kokkuvõttes viies. Veebruari lõpus algasid juba ka olümpiakrossi (XCO) võistlused, Lõivule olid esimesed Internacionales XCO Chelva (20. veebruaril) ja Copa Catalana Internacional (26.-27. veebruaril). Neist esimesel – XCO Chelva – sai Lõiv 16. koha, tema tiimikaaslane Malene Degn oli kuues. Võitis olümpiavõitja šveitslanna Jolanda Neff. Copa Catalanal oli Lõiv 17., tiimikaaslane Malene Degn oli seekord 12. Võitis inglanna Evie Richards.
See lugu ilmus ajakirja Ma Olen Jalgrattur värskes märtsinumbris (31). Seal on juttu kõikide Eesti proffidega nende eesmärkidest sel hooajal.
