Skip to main content

Profitiimis Burgos-BH sõitev Mihkel Räim andis Tour of Estonia lõpus intervjuu ERRile ja rääkis, et selle sõidu (viimane etapp, Tartu GP) eripära on raske sõnadesse panna. Ta ütles, et kuigi rajal oli WorldTouri tiim BikeExchange-Jayco, ei olnud neil siin lihtne. Siin on – seega Tartu etapil – „mingi X-faktor, mida ma ei oska selgitada“, ütles Räim. Aitame Mihklit! Mis on see Tartu GP (aga isegi kogu Tour of Estonia) X-faktor, mis teeb selle võidusõidu kuidagi eripäraseks? Teistsuguseks?

Küsis ja kirjutas: Vahur Kalmre, fotod: Adam Illingworth

Kaheksa vastust:

Rene Mandri, Team Ampler – Tartu2024 mänedžer

Esiteks on Tartu GP ring ise omalaadne. See on natuke tiitlivõistluste stiilis ring, aga kodukootud touch’iga. Igal kohal oma eripära. Ja loomulikult teavad eestlased Tartu ringi eripära suurepäraselt. Rada on küll natuke muudetud võrreldes sellega, kui mina esimest korda seda võidusõitu sõitsin 2011. aastal Endura Racingu tiimiga. [Mandri sai siis teise koha Jean-Eudes Demaret’ (Cofidis) järel. Järgmisel aastal Mandri võitis.] Sinnani olin seda ringi vaid kõrvalt vaadates näinud, aga juba sellest piisas. Teadsin täpselt, kus on olulised kohad, kus tasub vändata ja kus ei tasu, kus saab taastuda.

See on eestlaste kõva võti – iga lohukest, iga kurvikest, iga tõusunukikest teatakse nii hästi, nii et nad säästavad juba sellega. Kui varem siin sõitnud ei ole ja tuled esimest korda peale, on väga keeruline kohe sisse elada. Kui sõidad kolm-neli ringi ära, siis isegi sellest ei pruugi abi olla, et mõista, kuidas sõidu dünaamika kujuneb.

Lossi tänava tõus.

Teine asi on see, et eestlased lähevad Tartu GPd sõitma, nagu läheksid maailmameistrivõistluste starti. Worldtouri tiim BikeExchange-Jayco tuleb siia starti sellisena, et mis see siis ära ei ole, amatöörid stardis, paneme neile ära … Sealt tulebki erinevus ja nii saavad nad väga kiiresti ketuka kätte. Nad lihtsalt ei ole sellisel määral häälestunud, ei tunne seda rada nii hästi, ja lisaks on eestlased spetsiaalselt valmistunud, et Tartu GP ringil hästi panna.

Neid eripärasid on sellel ringil mitu. Näiteks Tähe tänav, tagumine vanglaosa ja Turu tänava sirge. Need on kohad, kus on võimalik kõiki nõkse ja nukke teades väga ajastatult teha rünnakuid, nii et sa ei raiska energiat. Versus need, kes neid nõkse ja nukke ei tunne. Sul on teada kohad, kus ei ole mõtet rünnakutega kaasa minna, kus punt iseenesest võtab hoo üles ja veereb jooksikutele selga. Sul on teada kohad, kus on vaja jõuga see liigutus ära teha, kus on võimalik suur ajavahe väikese vaevaga tagasi teha.

Tähe tänaval on paar kohta, kus on väga suured kiirused ja kus on võimalik inertsi hästi ära kasutada. Punt esimeses otsas justkui toppab paaris kohas ja tagant tuulest tulles on võimalik meeletult positsiooni võita ja pundist mööda uut rünnakut korraldada nii, et neil, kes pundis kiirendama peavad, on väga valus.

Tagumine vanglaosa on jälle koht, kus pole mõtet rünnata, kus rünnates pannakse puusse, sest punt veereb iseenesest tagasi selga. Vahe seal ei kärise. Tänavuses toidupunktis Ropka tänaval, kus rada tõusis tagasi Tähe tänavale, oli jälle see koht, kus on võimalik värske jalaga 15‒20 sekundit tagasi tuua. Samas on seal ka tuules olla raske, sest tee tõuseb laugelt. Need, kes kaasa tulevad, peavad seega täiega pingutama nagu sa ise. Need, kes ees, on juba mõnda aega tuult murdnud ning nad ei suuda sel tõusul oma kiirust hoida ja edu tagaajajate ees säilitada. Selliseid nõkse on päris palju.

Vallikraavi tänava laskumine.

Turu tänava esimesel osal ei ole mõtet pingutada, teisel osal finišijoonest alates on vaja jälle kiirendus teha ja pundi etteotsa saada, siis oledki vanalinnas pundi ees. Kui seal oled ees, siis oled ees kuni Tähe tänavani. Ja kui ei olegi ees, siis kodumehed teavad, et Vanemuise tõusul pole mõtet täiega panna ja möödaminekut üritada, sest Tähe tänaval tuleb kohe selline jõnks, kus ees pundil võetakse tänu profiilile hoog maha ning tagant tullakse tuulekotist meeletu kiirusevahega kohe järele. Ja kohe on võimalik uuesti rünnata. Meil Ampleri poisid tulid kolm korda niimoodi tagant järele. Olid maha jäänud, tulid uuesti järele, panid seal litri, toodi tagasi, vedasid pundi jälle sinna La Dolce Vita juurde kokku, tänu sellele inertsile olid kogu aeg pildis. Koduratturitel on kõigil kogu aeg jala sees ja alateadvuses, kuidas sõit Tartu linnaringidel käib.

Kõige paremini sõitis sel korral Eesti koondis, sest neil oli selleks ka võimalus. Neil ei olnud survet peal, põhilahing käis BikeExchange-Jayco ja Team Ampleri vahel. Koondisel oli võimalus ennast natuke hoida, vaadata ja jälgida ning siis lõpus kaardid letti lüüa. Peeter Pruus tegi oma liigutuse väga õigel ajal, pluss Norman Vahtra kontra kohe sinna otsa. Nad tegid väga hea sõidu.

Meie ‒ kui vaadata Ampleri poiste otsa, siis egas seal muud olnudki, kui Madis Mihkels oli natuke liiga enesekindel. Natuke noor ja uljas. Ta jättis kaarte liiga palju raja peale, oli munakatõusul pidevalt esikolmikus, vedas punti. Kontrollis täielikult punti päris pikalt, mis maksis lõpus kätte. Viimasel ringil jäi Vahtrast maha just selle pärast. Tegelikult ta oli juba pundist lahti rebinud ja läks kokkuvõtte võidu peale, aga tegi lihtsalt natuke liiga palju sõidu jooksul ja see maksis viimasel ringil kätte.

Kurv Vanemuise tõusu poole (veab Mihkel Räim).

Kui rääkida Lossi tänava munakivitõusust, siis see on ülimalt ropp. Selge, et see tõus sobib meestele, kel meeldib sõita istudes, pedaale tallata istudes. Tõus on ikka hullult põrutav. Kui vaatame, siis Mihkels on seda tüüpi rattur: hästi palju sõidab istudes ja surub pedaale istudes. Evaldas Siškevičius, kes tuuri võitis ja oli Tartu etapil teine, on ka seda tüüpi rattur. Vahtra – täpselt seda tüüpi. Kui vaadata varasemaid võitjaid … Karl Patrick Lauk, täpselt sedasama tüüpi. Martin Laas, sama tüüpi. Neil on väga hea power just istudes. Mihkel Räim samamoodi, munakivi sobib neile hästi. Kui aga vaadata BikeExchange’i rattureid sel sõidul, siis neil klassikute mehi eriti kaasas polnud, oli sprindi lahtivedamise rong, treki taustaga. Munakivide vendi ei olnud ning nad jäidki munakividel selgelt hätta.

Norman Vahtra, Eesti koondis, tänavuse Tartu etapi võitja

Tartu GP X-faktor … Esiteks, ma võrdleksin Tartu rada tiitlivõistluste rajaga: paljud ratturid on siin koondistega peal ning sõit käib linnaringidel, mida kohtab tihti tiitlivõistlustel. Võibolla paar korda aastas saabki niisugusel võidusõidul osaleda. Koondises saavad kokku ratturid, kes ei sõida igapäevaselt ühes meeskonnas, ja see muudab tiimi keemiat.

Eesti koondises on see keemia alati olnud hea: tuleme kokku kaks korda aastas, suudame hästi kokku sõita, keegi ei pea enda ambitsioone liiga tähtsaks, ollakse valmis meeskonnakaaslase heaks sõitma. See on üsna suur edu võti. Oli näha, et mehed, kes koondisesse valiti, said aru, et see on privileeg – kõige ägedam sõit kalendris, kus saad kodus esindada Eesti koondist. Kõigil oli mõte peas, et seda tuleb maksimaalselt ära kasutada, et koondisesse said.

Vanemuise tänava tõus.

Teine asi, mis sõitu oluliselt mõjutab, on see, et tuuril olevad meeskonnad on seinast seina tasemega. Eriti sel korral.

Kohal oli WorldTouri tiim ja samas oli mehi, kellele rattasõit on juba rohkem hobi. Taseme vahe oli hästi suur ja see tekitas huvitavaid olukordi ja seltskondi näiteks jooksikute puntidesse. Väga erineva võimekusega ratturid suutsid olla väga heades kohtades, eriti sõidu algusosas. Lõpus muidugi teevad juba päris profid sõitu. Pead selle aja ära ootama, et alguses liiga palju ei rapsiks nende meestega, kes jõuavadki ainult pool distantsi läbida. Peab kõvasti külma närvi olema. Käib küll hull ründamine, aga pead hoidma külma närvi. Need ongi kaks põhilist nii-öelda X-faktorit.

Lossi munakivitõus on teinud raja muidugi raskemaks. Sõitjate tasemevahe lööb kiiremini välja. Pead kogu aeg valmis olema ja enne Lossi tõusu vähemalt esi-25 seas, muidu pead suure tõenäosusega pärast pool ringi punti taga ajama.

 

Kui ostad endale ajakirja Ma Olen Jalgrattur värske juuli numbri (33) või oled tellija, siis saad lugeda ka Alo Jakini, Oskar Nisu, Jaan Kirsipuu, Mihkel Nanitsa, Vello Ainsalu ja Indrek Kelgu vastused.

Samuti saad teada, mis ettepaneku tegi Tour of Estonia korraldajatele A.S.O. Teate ju, mis on A.S.O – A.S.O. korraldab maailmas niisuguseid rattasõite nagu Tour de France, Vuelta, Pariis-Nice, Pariis-Roubaix, Liège-Bastogne-Liège, Arctic Race of Norway jt. Ehk siis – missugune on Tour of Estonia tulevik?

Lisa kommentaar