Jälle oli keeruline aasta. Koroona-aasta. Seda möönab ka Eesti kontinentaaltiimi Ampler Development Team mänedžer Rene Mandri, kellega selle hooaja kokku võtame. „Koroona pani meie kalendri jälle seisma,“ ütleb ta.
Tekst: Vahur Kalmre
Hooaega alustas Ampleri tiim märtsis Horvaatias ja Sloveenias, nagu oligi planeeritud. Horvaatias peetud võidusõidul Trofej Porec (1.2) sai soomlane Antti-Jussi Juntunen tiimi parimana üheksanda koha, paar nädalat hiljem oli Juntunen juba Sloveenias peetud võistlusel GP Slovenian Istra (1.2) neljas. Siis jäi asi pooleli …
„Oleks hooaja alguses saanud võistelda, siis oleks meil ka hiljem ladusamalt läinud,“ hindab Mandri. „Eestis kohapeal ei ole selliseid võidusõite, kus saaks auke täita, kui tekib kalendris seisak. Märtsis-aprillis, ka mais pole meil selliseid ilmasidki. Meie kalender jäi märtsi lõpus seisma. Sõitsime esimesed sõidud Horvaatias ja Sloveenias ära, mis tähendas aga seda, et uued kutid, kes meie tiimi tulid, ei saanud võistelda mai lõpuni.“
Alles mai lõpus tuli Tour of Estonia, kus Juntunen sai kokkuvõttes seitsmenda koha ning lätlane Kristers Ansons oli 11. Esimesel etapil Tallinnast Tartusse oli Juntunen üheksas, Tartu linnaringil peetud teisel etapil sai Juntunen viienda ja Ansons kümnenda koha. Veel lõpetasid tuuri Ampleri tiimis Ukko Peltonen, Pauls Rubenis, Joonas Kurits ja Andre Roos, kuid nemad jäid päris tabeli lõpuossa.
„Alles mai lõpus hakkas meie kalender uuesti pihta, see aga pikendas meie ratturitele sissejuhatust meeste klassis sõitmiseks,“ räägib Mandri. „See andis terve aasta tunda ja selle taha jäi palju Joonas Kuritsal ja Andre Roosil, ka Leedu poistel. Sissejuhatus oli liiga pikk. Aasta lõpus nad alles said mingi rütmi sisse, aga näiteks Leedu kutt Mantas Bitinas ei saanudki oma rütmi kätte. Nad ei leidnud seda õiget tunnetust, kuidas trenni teha, kuidas võistelda, mis see meeste klassi tulek üldse tähendab. Kõigest jäi vajaka.“
Kellega rahul, kes vajab restarti
Nii sai Ampleri tiim sel hooajal vaid ühe UCI võidu, kui juuli keskel Poolas peetud velotuuril Dookoła Mazowsza (2.2) võitis Juntunen neljanda ehk viimase etapi. Sellesse tabelisse võib siiski lisada veel kaks esikohta, mille said Aivaras Mikutis ja Pauls Rubenis vastavalt Leedu ja Läti meistrivõistlustel U23 grupisõidus. Aga jah, rahvusvahelistelt võistlustelt tuli vaid üks võit. Pjedestaalikohtigi tuli vaid kaks, Juntunen tõi kolmanda koha ühelt etapilt ja kokkuvõttes Balti Keti velotuurilt. Päris rahvusvaheliseks võib neist nimetada siiski vaid Poola velotuuril saadut.
„Vanadest olijatest rääkides – sama asi,“ jätkab tiimi mänedžer Mandri. „Mõni mees sai esimestel sõitudel ilusasti hoo üles, Horvaatias kõik klappis, aga pärast kahekuulist pausi uuesti võistlema hakates mõni ree peale tagasi ei saanudki. Eks seal oli erinevaid kõrvalmõjusid ja detaile ka – ei hakka väga detailidesse laskuma –, aga rattasport on juba niisugune, et kõik ei lähe kogu aeg ladusalt. Kui siis võetakse hooajast veel mõni kuu just alguses ära, ei pruugi enam ree peale tagasi saadagi. Meil mõne mehega nii juhtuski.“
Tuletame siinkohal meelde, et sel hooajal kuulus Ampler Development Teami 13 ratturit. Eesti – Gleb Karpenko, Artjom Mirzojev, Joonas Kurits, Henri Treimuth, Erki Laanemäe, Andre Roos ja Arti Ilves. Soome – Ukko Peltonen ja Antti-Jussi Juntunen. Läti – Pauls Rubenis ja Kristers Ansons. Leedu – Mantas Bitinas ja Aivaras Mikutis.
Anti-Jussi Juntunen võitmas Poolas Dookoła Mazowsza neljandat etappi.
Foto: Mazovia Team
„Väga konkreetsed näited – Karpenko ja Mirzojev –, nemad ei saanudki sellise sõidusoone peale, nagu oleks vaja olnud,“ läheb Rene Mandri nüüd hooajavaates konkreetsemaks. „Tulid kukkumised, Glebil [Karpenko] oli paar päris karmi kukkumist. Neist taastumine võtab jälle oma aja ning siis on vaja teha õigeid otsuseid ja leida mõtestatud sisu, et edasi minna. Kui aga mees ei taha kuulata, mis nõu treeneritelt tuleb, vaid leiab probleeme igalt poolt mujalt kui iseendast, siis on väga keeruline edasi minna. Glebiga me lõpetasime koostöö ära. Järgmisel aastal peab ta kusagil mujal alustama, meiega koos ta edasi minna ei saa. Ta peab endas selle sportlase üles leidma, kes nuga hammaste vahel tahab, mitte otsima vigu igalt poolt. Talle on vaja restarti ja kõige parem restardi tegemise koht on talle see, kui ta peab ise kuskil välja siplema. Kandikul neid asju ette tuua ei saa, ta peab iseendasse vaatama.“
Kellega võib rahule jääda, need on Soome poisid, võtab Mandri edasi arutleda. Antti-Jussi Juntunen tõigi meeskonnale ainsa UCI võidu ning „temalt me seda ka ootasime, et ta selle tooks“, ütleb mänedžer.
Pikemalt loe ülevaadet Ampler Development Teami aastast värskest ajakirja Ma Olen Jalgrattur novembri numbrist. Seal on kirjas ka nimed, kes sõidavad tiimis, mis nüüd kannab nime Team Ampler – Tartu2024, uuel hooajal.
