Ajakirja Ma Olen Jalgrattur järjekordne number on ilmunud. Järjekorras juba 30.
Seekord ajakirjas:
*Martin Laasile tõi Vuelta a España rahulolu, aga ka pisaraid
*Kolm meest sõitsid fatbike’idel üheksa päevaga Islandi pooleks!
*Mida Indrek Kelk pani kõrva taha Schleck Gran Fondol Luksemburgis – kas ka Tartu rattarallit ootavad ees muutused?
*Oma õppetunde tutvustab kõva harrastaja Anette Zukker
*Järgmisel aastal ei tule mitte ainult naiste Tour de France, vaid ka Tour of Estonia naistele
*Vana rattasportlane Karli Lambot tuletab meelde Inglismaale sõitu – nälginud Vene sõdur rattasadulas …
*Rattaseltskond nimega Godsilja Racing Team – tosin kogemust, miks (mittesportlik) rattamatkamine tõmbab
*Värvikas persoon. Kustaa Edvard Merilä, Soome esimene rattatootja
*Ampler Development Teami aasta kokkuvõte: aukudega hooaeg tõi ühe UCI rahvusvahelise võidu. Kes jätkab tiimis, kes mitte?
*Rattakohtunikud Mihkel Nanits ja Jaan Lepajõe: rattakohtunikuks saamiseks peab kõigepealt olema huvi. Millest nad aga unistavad?
*Karl Patrick Laugul aastaga üksteist võitu taskus. Nüüd profiks. Enne aga veel naudib ta Eesti vihmast ilma ja naerul suid …
*Rattamehaanikute lugude sarjas räägib seekord Kurmo Neemela
*Toimetajalt: revolutsiooni on vaja!
Need on lood ja pildid meie mitmekesisest jalgrattakogukonnast. Selleks see ajakiri ongi loodud. Selleks seda toimetaja Vahur Kalmre ja kujundaja Artur Kuus teevadki.
Foto: Juan Angel Gomez / A.S.O.