Üks niisuguseid võistlusi oli 5. augustil Rakveres, kus krossiringidele läks elektriratastega paarkümmend ratturit. See aga pole sugugi ainus võimalus, Lost in Woods E-bike Cupi sarjas on sel hooajal viis osavõistlust. Järgmine tuleb 24. septembril Kõrvemaa maratoni raames. Seal aga ei sõideta krossiringidel, vaid 45- või 18-kilomeetrine maratonisõit.
Tekst: Vahur Kalmre
See ongi selle e-bike’ide sarja eripära, et iga osavõistlus on erinev. „Püüame kõik etapid teha erinevad,“ rääkis rattaajakirjale sarja üks eestvedajaid Maario Silm. „Meil on rattakrossi formaadis võistlus, siis on tavapärane enduuro, kus saab sõita eraldisstardis, on talikross ning maraton. Rakveres oligi sõit rattakrossina, ringi peal ja üks tund sõita. Mujal maailmas on e-bike’ide võistluste ülesehituses palju downhill’i ja enduurot – palju tehniliselt kiireid laskumisi. Kuna meil on sõitjate kandepind kitsam, siis oleme püüdnud teha nii, et kõigile oleks midagi. Et ka enam-vähem iga tavarattur suudaks need rajad e-bike’iga läbi sõita. Sõitjatele ka huvitavam.“
Elektriratastele mõeldud sarja on korraldatud juba mitu aastat, kaks eelmist aastat karikavõistlusena, sel aastal aga juba Eesti meistrivõistlusena.
„Kui vaadata, mis maailmas toimub, siis meie siin oleme ikka paar aastat taga kõikidest asjadest,“ rääkis Silm. „Viimase viie aastaga on asjad muutunud. Kui võtad mõne jalgrattatootja müügikataloogi, varem oli selle tagumistel lehekülgedel kaks erinevat e-bike’i mudelit, siis nüüd on kataloogides eesotsas e-bike’id ja lõpus ka mõned teised mudelid. Elektrirattaid tuleb väga palju ning mujal maailmas on ka nendele mõeldud võistlusi palju. See on väga vaatemänguline ala, seepärast hakkasime meiegi sellist sarja korraldama ja elektrirataste asja rohkem suruma.“
Eesti E-bike Cupi sarjas on elektrirattad jagatud kahte klassi. On piiranguga klass ehk siis sellised rattad, millele on tehase piiraja 25 km/h peal (ka elektrimootori maksimaalne lubatud nominaalvõimsus 250 W), ning teised rattad, millel piirajaid ei ole. „Nende viimastega avalikel teedel sõita ei tohi, võidki vaid metsas sõita. Need sõidavad nii kiiresti, kui mootor võimaldab,“ selgitab Silm. Ning lisab, et tiitlivõistlused mujal maailmas on mõeldud vaid piirajaga elektriratastele.
Maario Silm sõidab ka ise elektrirattaga (on võitnud mõlemad seni peetud etapid) ning on samal ajal aktiivne tavarattur, nii et tema käest on paslik küsida: kuidas erineb elektrirattal sõitmine tavarattast?
„Kui vaatame finišiprotokolli ja ringiaegasid, siis väga hea tavarattur tõenäoliselt kaotab keskpärasele e-bike’i ratturile. Mootor aitab nii palju kaasa,“ vastab Silm. „Kui aga tahetakse e-bike’iga kiiresti sõita, siis peab ise ka suhteliselt palju vaeva nägema. Et kiiresti sõita, peab heas vormis olema. Ma ise olen finišisse jõudnud nii, et lisaks jalgadele on ka käed krampis. Olen palju jalgrattaga sõitnud – ja ka krosse sõitnud –, aga nii väsinud, kui nüüd e-bike’iga, pole vist kunagi olnud. Natuke imelik ehk mõelda, see peaks sind ju aitama, aga sa sõidad kõik tehnilised kohad niivõrd kiiremini. Mida rohkem oled piiri peal, seda rohkem väsitab. Kui rahulikult sõita, siis on kindlasti e-bike’iga lihtsam, aga kui tahad kiiresti sõita, siis see vajab harjumist. Kiiruse tunnetus on hoopis teine.“
Sarja korraldajad näevad oma eesmärgina arendada ka e-bike’ide kultuuri, tuua nendega sõitjaid omavahel kokku ning pakkuda võimalust võistelda, sest nagu ütleb Maario Silm, siis linnades ja ka maastikuradadel kohtab elektriratastega sõitjaid palju.
„Nende ratastega sõidetakse samadel radadel kui tavaratastega, kuid siin-seal foorumitest võib lugeda ekslikke etteheiteid, justkui lõhuksid elektrirattad radasid,“ selgitab Silm. „Me ise sõidame ka tavaratastega, meie võistlustel osalevad ka tavaratastel sõitjad, nii püüame seda seltskonda suurendada ja e-bike’ide maailma tutvustada.“
Kui mujal maailmas korraldatakse suuri e-bike’ide võistlusi rahvusvahelise rattaliidu (UCI) egiidi all, kus on ka oma, e-bike’i komisjon – näiteks maailmakarikasari, milles on kaheksa etappi, neist viimane tuleb 21. oktoobril Barcelonas –, siis Eestis käivad need võistlused hoopis motospordi föderatsiooni all. Nagu öeldud, siis 2023. aasta arvestuses antakse esimest korda välja ka Eesti meistri tiitel.
Lost in Woods E-bike Cup 2023/24
Esimene etapp – 6. mai 2023, Karla
Teine etapp – 5. august, Rakvere
Kolmas etapp – 24. september, Kõrvemaa
Neljas etapp – 7. oktoober, Holstre-Polli
Viies etapp – 6. jaanuar 2024, Lehtse talikross
Foto: Martin Lätt
See lugu ilmus ajakirja Ma Olen Jalgrattur septembri numbris 2023 (nr 39).
