Skip to main content

Võtame appi Cambridge Dictionary. Pop-up tähendab mitteametlikku, mis ilmneb või juhtub äkki ja ootamatult. Näiteks kasutatakse seda väljendit poe, restorani jms kirjeldamiseks, mis tegutseb ajutiselt ja ainult lühikese aja jooksul, kuid võib tõenäoliselt saada palju kliente.

Tekst: Vahur Kalmre

Vaatame ka Merriam-Websterit. Seal on pop-up’i kohta öeldud, et see on ettevõte, mis tegutseb lühiajaliselt ajutises asukohas ning mida saab kiiresti ellu kutsuda.

Ja nüüd vaatame Euroopas ringi ning mida me näeme. Näeme pop-up-mõtteviisi laia levikut Euroopa linnades, ka rattaliikluse poole pealt (pildil on pop-up-jalgrattatee Berliinis). Uus uuring, mida vahendab European Cyclists’ Federationi veebileht, näitab, et koroonapandeemia esimestel kuudel kasvas Euroopa linnades jalgrattasõidu osakaal 11‒48 protsenti. Suur osa selles tõusus on ka pop-up-jalgrattateedel, mida Euroopa linnad võtavad järjest enam kasutusele – sõiduteid jagatakse ajutiselt ümber jalgratturite kasuks. Selliseid pilte, nagu siin jutu juures Berliinist, näeb paljudes Euroopa linnades: ajutised viidad näitavad uusi rattateid.

On lausa kokku löödud, et Euroopa linnad on koroonapandeemiaga seotult teinud juurde tuhat kilomeetrit jalgrattateid, võtnud kasutusele liiklust rahustavaid meetmeid või loonud autovabu tänavaid. Ja see pole sugugi olnud vaid rattahullude Hollandi või Taani eripära, sama teed on läinud paljud Euroopa linnad.

Näiteks Barcelonas, kus pandeemia ajal vähenes ühissõidukite kasutus 50 protsenti ja autode kasutus kümme protsenti, tehti juba eelmise aasta suvel juurde üle kahekümne kilomeetri pop-up-jalgrattateid. 2024. aastaks aga tahavad Barcelona linnaisad jõuda linna rattateedega kolmesaja kilomeetrini. Julged plaanid, aga just julgust linnade uued arengud vajavadki.

Milanos tehti eelmise aasta suveks juurde 35 kilomeetrit uusi rattaradasid, aga ka jalakäijatele mõeldud tänavaid. Pariisis on rattasõit alates eelmise aasta kevadest kasvanud 70 protsenti ning alguses ajutiselt paigaldatud pop-up-rattateed muudetakse nüüd püsivateks, saades nii juurde vähemalt viiskümmend kilomeetrit rattateid. Niisuguseid tegusid ja arve saab tuua ka Lissaboni, Londoni, Brüsseli, Krakówi ja paljude teiste Euroopa linnade kohta. Pop-up ruulib …

Aga meil Eestis? Kus on meie linnaisade ja -emade pop-up-rattateod ette näidata? Meil on küll korralikud jalgrattastrateegiad mitmes linnas ning me kirjutame ja joonistame üldplaneeringutesse olulisi plaane tulevikuks, kuid tänavatel tegusid paraku ei ole näha. Meil tehakse autovaba puiestee ning piirdutakse seal vaba aja veetmise proovimisega, kuid pole julgust katsetada selle abil ka liiklusvõimaluste muudatusi. Meil õhatakse, et tulevikus võiks rattaga liikumise hea näide olla üks linna peamagistraale, aga kui samal ajal läheb remonti üks oluline linnatänav, siis sinna rattaradade tegemiseks raha ei ole.

Muuseas, need näited on Tartust. Linnast, mis juba tahab olla rattalinn. Seega ei muud kui rohkem julgust muudatusteks. Sest meil on nüüd pop-up-maailm ja kliendid ootavad …

See lugu ilmus ajakirjas Ma Olen Jalgrattur nr 27 (mai 2021).

Lisa kommentaar